Sotsiaalmeedia sõnakasutus viitab isiksuseomadustele

28. veebruar 2020

Kern, Eichstaedt ja kolleegid (2014) analüüsisid ligi 70 000 Facebooki kasutaja 1,5 aasta jooksul tehtud postituste korrelatsioone kasutajate isiksuseomadustega. Kõik osalejad olid täitnud viiefaktorilisel mudelil põhineva isiksuseküsimustiku, mida täites andsid nõusoleku kasutada oma demograafilisi andmeid ja postitusi.

Viiefaktorilise isiksuseteooria põhifaktorid on: emotsionaalne stabiilsus, ekstravertsus, sotsiaalsus (agreeableness), meelekindlus ja avatus (uudsusele). 

Järgnevalt on toodud artiklist sõnapilved, mis iseloomustavad antud isiksusejoone kõrgete (parempoolsel joonisel) ja madalate (vasakpoolsel joonisel) skooridega inimeste postitusi. Mida suurem tähesuurus, seda tugevam korrelatsioon. Punasega on tähistatud sagedamini esinevad sõnad, sinise ja halliga harvemini esinevad sõnad.

1. Emotsionaalne stabiilsus ehk vasakul tundlikuma närvisüsteemiga, paremal stabiilsema närvikavaga inimeste sõnad.







 




Selgus, et madala emotsionaalse stabiilsusega inimesed kasutasid kõige sagedamini vandesõna „fucking“, aga ka „depressed“ ja „depression“, samuti muid negatiivsetele emotsioonidele ja seisunditele viitavaid sõnu (eestindades võiks öelda, et „tüdinud, väsinud, üksinda, vihkan, kuradi, pagana, pask“).

Kõrge emotsionaalse stabiilsusega inimesed kasutasid kõige sagedamini sõnu „edu“, „trenn“ ja „korvpall“ (mis on küll esmapilgul ootamatu!) ja „Lakers“ (Los Angelese korvpallimeeskond). Ka „jalgpall“ ja „võrkpall“ esinesid sageli – eriti meeste puhul. Naistel lisaks "edule" ka „õnnistused“, „kiitus“ ja „ilus päev“, mis viitavad emotsionaalsele heaolule.

2. Ekstravertsus - vasakul pool introvertsemate, paremal ekstravertsemate sõnad.













Selgub, et introvertsemad sotsiaalmeediasse postitajad olid ülekaalukalt hõivatud jaapani multikate ja koomiksite (anime ja manga) ning üldse arvuti ja internetiga, sh pokemonidega.  Silma torkab sage märkide ja lühendite kasutamine. 

Ekstravertsete inimeste põhiteemaks olid pidu ja naised, ootusärevus/kannatamatus (cant_wait), armastuse avaldamine, "tšillimine", "äge, vinge" (amazing) ja "nädalavahetus".

3. Sotsiaalsus ehk suhetele orienteeritus - vasakul rohkem enda vajadustest lähtuvad, paremal teiste vajadustest lähtuvad inimesed.

Tuleb välja, et krõbedamad ja trükimusta vähem kannatavad sõnad on kogunenud madala sotsiaalsusega inimeste kirjavarasse. Sõnadest avaldub jõulist ja agressiivset frustratsiooni, kõige ja kõigi pikalt saatmist.

Seevastu kõrge sotsiaalsusega inimesed paistavad viibivat tänulikkuse ja imede maailmas: domineerivad sõnad on "elevil", "imeline", "palved", "õnnistatud", "vaimustav" jne. Harvemini esinenud sõnade hulgast leiab veel mitmesugust religioosset sõnavara: "Kristuses", "kiitus jumalale", "psalm", "kirik", "korintlastele".

4. Meelekindlus - vasakul on vähem süsteemsed, kaootilisemad, passiivsemate joontega inimesed. Paremal aga süstemaatilised, tulemustele orienteeritud, sihikindlad inimesed.


Madala meelekindluse sõnad viitavad huvitaval kombel taas frustratsioonile ja aja viitmisele peamiselt internetis. Kõrge skoor aga meenutab osalt kõrge sotsiaalsuse skoore (võimalik, et nende omaduste positiivsete korrelatsioonidega inimesi esines valimis rohkem). Küll on lisandunud töötamisele viitavad sõnad: "olen valmis", "töötama, tööle", "pikk päev". Aga ka puhkusega seotud sõnad: "lõõgastav", "puhkus", "nädalavahetus".
Nii et paistab, et kes teeb korralikult tööd, see ka naudib oma puhkust rohkem (ja peab vajalikuks sellest Facebookis märku anda).

Veel on näha, et kõrge meelekindlusega inimesed on kasutanud sõnu "suurepärane päev", "õnnistatud", "tänulik", "suurepärane", "edu" jne. Nii et paistab, et tänulikkus, trenni tegemine ja töökus on siin harmoonilises kombinatsioonis.

5. Avatus uudsusele - vasakul madalama avatusega, konservatiivsema ja praktilisema meelega inimesed; paremal kõrge avatusega, loomingulisemad ja uudishimulikumad inimesed.


Madala avatuse sõnades paistab silma peamiselt "juba ootan" (cant_wait), "u", "ur", "wat" jm lühendite ja slängisõnavara kasutamine, väiksem kalduvus väljendada end nüansirikkalt ja täislausetega.

Kõrge avatusega inimesed kasutasid kõige enam sõnu "universum", "kirjutamine", "kunst", "muusika", "ma ...", "hing", "unistus", "surm". Romantiline ja loominguline. Veel esines sõnu "luule", "kummaline", "zombi", "eepiline". Need sobivad õpikunäiteks avatuse kohta.

Kokkuvõttes võib öelda, et sõnakasutus peegeldab inimese isiksusest õige palju - olgu siis sotsiaalmeedias või muudes suhtluskanalites. See on kasulik info värbajatele ja pakub mõttegümnastikat kõigile psühholoogiahuvilistele.

Kogu artiklit saab lugeda siit.