Konverents "Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel"

15. märts 2011

Eelmisel aastal kehtestatud uues põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatakse elukestev õpe ja karjääri planeerimine läbiva teemana ning koolidele pannakse kohustus tagada õpilastele karjääriteenuste kättesaadavus.

Et arutada kooli võimalusi karjääriõpet pakkuda ning õpilaste ja lastevanemate ootusi, kohtusid 29. aprillil konverentsil „Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel” koolide, õpilaste, lapsevanemate, samuti SA Innove ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Konverentsi korraldas Tripod.

Avaettekandes andis SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse juhtivspetsialist Mare Lehtsalu ülevaate karjääriteenuste pakkumise praegusest olukorrast ja võimalustest. Ta juhtis tähelepanu sellele, et enda karjääri saab kujundada ainult noor ise, kool saab selles vaid toetada.

Mare Lehtsalu sõnul on karjääriõpe koolides väga erineval tasemel. Praeguseks on ELi rahastuse toel karjääriteenuseid süvendatult arendatud 26 Eesti koolis.

Karjääriteemalisi materjale leiavad huvilised just selleks loodud Rajaleidja portaalist. Lisaks on Innove kutsunud ellu 17 karjäärinõustamist ja infot pakkuvat keskust üle Eesti, samuti koostab õpetajatele ja karjäärinõustajatele abimaterjale, korraldab koolitusi.

Eesti Töötukassa peaspetsialisti Kadri Korjase ettekanne kandis peakirja „Noorte töötus: kuidas aidata noori paremini tööeluks ette valmistada?” Kui masu tippajal ulatus noorte töötute osakaal ligi 18%ni kõigist töötutest, siis praeguseks on olukord veidi paranenud. Siiski oli märtsi lõpu seisuga Eestis siiski ligi 10 000 noort ehk 16–24 aastast neidu-noormeest, kes ei ole hõivatud õpingutega, vaid sooviks tööle asuda, kuid ei ole selleks võimalust leidnud. Tema sõnul on kõige raskem tööd leida 16–18aastastel, kellel on kogemust kas väga vähe või üldse mitte ning tihti on katkenud ka nende haridustee.

Et edasises tööelus ladusamalt toime tulla, soovitab Kadri Korjas igal noorel juba kooli ajal läbi mõelda:

  • millised on tema tugevused ja arengukohad;
  • millega ta tahaks tulevikus tegeleda;
  • mida selleks tuleks teha (näiteks millist eriala õppida ja kus seda teha saab).

    Kool saaks tema hinnangul teha noore heaks järgmist:

  • aidata mõista koolis õpitu seost tulevaste valikutega;
  • suunata mõtlema praeguste tegevuste üle ja siduma neid tulevaste valikutega;
  • tutvustada eri võimalusi, mida teha pärast kooli lõpetamist;
  • luua sidemeid ja otsida koostöökohti karjäärikeskustega;
  • õpetada tööturul kandideerimiseks vajalikke oskusi (nt kuidas koostada CVd ja motivatsioonikirja, kuidas käituda intervjuul);
  • julgustada minema töövarjuks;
  • korraldada ekskursioone erinevatesse ettevõtetesse, kutse- ja kõrgkoolidesse.

    Peamise oskusena, mis aitab edasises tööelus hästi hakkama saada, nimetas Kadri Korjas oskust ennast analüüsida. „Olukord tööturul võib kiiresti muutuda ja garantiisid siin ei ole, ” ütles ta. „Enesest teadlik inimene suudab kohaneda ja leida tööalase väljundi ka muutunud oludes.”

    Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna õppekava talituse peaekspert Imbi Henno kõneles kooli rollist karjääri planeerimise toetamisel ministeeriumi seisukohast vaadatuna.