Juhtkond peab juba enne uuringut olema valmis tulemustega tegelema. Kogu organisatsiooni motiveeritust ja vastuvõtlikkust ka järgmiste uuringute suhtes hakkab juhtima otsus, mis tuleb teha juba enne uuringu käivitamist. Kas organisatsioon on tulemuste põhjal valmis ka midagi ette võtma?
Heaolu uuring ei peaks lõppema raporti või juhtkonna esitlusega, vaid algatama olulisi arutelusid. Pärast tulemuste saamist tuleb otsustada, millised teemad vajavad organisatsiooniülest tähelepanu ning milliste küsimustega saavad tegeleda üksikud meeskonnad. Juhtkonna tasandil tähendab see organisatsiooni peamiste arengukohtade ja tugevuste vaatamist kahe küsimuse kaudu:
- Mida peaksime muutma või tegema paremini?
- Mis toimib juba hästi ning mida peaksime kindlasti tugevusena säilitama?
Töötajate heaolu arendamine ei tähenda ainult probleemide parandamist. Sama väärtuslik on mõista, millised organisatsiooni juhtimispraktikad, koostööviisid või töökeskkonna omadused juba toimivad ning mida ei tohiks muutuste käigus kaotada.
Kõiki probleeme ei peaks lahendama ainult juhtkond. Paljude teemade edasiarendamise puhul lasub vastutus või võimalus hetkeolukorda muuta palju laiemal ringil inimestel. Seetõttu soovitame üheks uuringu tulemustega tutvumise jätkutegevuseks üksustel koos oma juhiga tulemustest ise valida, mis on neile olulised teemad, millega edasi tegeleda. Siin on aga üks oluline tingimus: arutelud meeskondades on mõistlik suunata teemadele, mida neil on reaalselt võimalik mõjutada. Näiteks ei ole mõtet panna meeskonnale vastutust organisatsiooni palgapoliitika või ettevõtte struktuuri muutmise eest, kui otsustusõigus asub mujal. Küll aga saab meeskond sageli mõjutada oma infovahetust, koostööpraktikaid, töökorraldust või kokkuleppeid juhiga. Selline eristus aitab vältida olukorda, kus tegevusplaanidesse tekivad küll olulised probleemid, kuid kellelgi osalejatest pole võimalik neid tegelikult lahendada.
Hea uuring loob aluse järgmisele uuringule. Tööalase heaolu uuringut võiks käsitleda organisatsiooni juhtimistsükli osana: mõõdame → mõtestame → otsustame → tegutseme → mõõdame uuesti. Kui inimesed näevad, et nende antud tagasisidest sünnivad arutelud, otsused ja tegevused, suureneb nende jaoks ka uuringu tähendus. Järgmine kord ei ole küsimustiku täitmine lihtsalt järjekordne personaliosakonna tegevus, vaid osa protsessist, mille kaudu saab organisatsiooni tööelu päriselt mõjutada ja dialoogis olla. Samas ei ole eesmärk lubada, et iga uuringus kõik esile kerkinud probleemid lahendatakse. Oluline on olla läbipaistev selles, milliste teemadega tegeletakse, millistega praegu ei tegeleta ja miks.