Kerri Kotta on tunnustatud Eesti muusikateadlane, helilooja ja pedagoog. Kotta on oma teaduslikus töös keskendunud muusikalise vormi ja helikõrgusstruktuuri keerukatele suhetele. Ta on avaldanud arvukalt teadusartikleid ning on teinud põhjalikku uurimistööd Eesti heliloojatest. Lisaks teadustööle on Kotta ka aktiivne helilooja ja pühendunud pedagoog.
Jonne ja Kerri Kotta räägivad Tripodi juubelikonverentsil ’’Kõik on üks’’ ühises ettekandes sellest, mis on ühist muusikas, ökosüsteemides ja organisatsioonides. Vaata ja kuula Kerri mõtteid lähemalt siit videost.
Minu nimi on Kerri Kotta ja ma olen muusikateooria professor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Ma uurin seda, kuidas muusikalist pilti kokku pannakse. See tähendab seda, et kui kuulaja on saalis, kuidas ta kuuldu kokku paneb. Kui helilooja komponeerib teost, kuidas ta selle struktuuri kokku paneb ja kuidas see tema jaoks mingisuguse mõtte omandab. Miks mind see huvitab? Ma olen märganud, et see, kuidas see toimub muusikas, toimub ka näiteks psühholoogias, toimub ka minu sees – kuidas ma jõuan mingi ideeni: kuidas ma selle kokku panen, kuidas sellest saab midagi, mida ma saan hiljem kasutada.
Toon näite sellest, kuidas pilt võiks olla kokku pandud klassikalises muusikas. Klassikalise muusika struktuurid võtavad oma vormi valgustusfilosoofiast, mis näeb inimest eelkõige ühiskondliku olendina ja ütleb, et inimene realiseerib ennast kõige paremini ühiskonnas toimetades.
Klassikaline sümfoonia näitab meile seda, kuidas inimene maailma paisatakse, kuidas ta sellega kohtub – seal on kontrastid ja konfliktid. See on sümfoonia esimene osa. Siis ta mõtleb selle üle järgi – see on sümfoonia teine osa. Siis hakkab ta mängima sellega ja eksperimenteerima – vaatama, kuidas maailm töötab. See on kolmas, tantsuline osa. Ja lõpuks toimetab ta inimesena ühiskonnas – see on sümfoonia lahendus, finaal – neljas osa.
Olen märganud, et sarnaselt klassikalise sümfoonia struktuuriga toimub mõtete genereerimine ja nende teokstegemine ka näiteks organisatsiooni struktuurides. Et ühesõnaga muusikateose dünaamika ja organisatsiooni arengu dünaamika mingis mõttes käituvad sama moodi – nad on üks. Ja sellest tulenevalt võib klassikalise muusika osas saadud teadmisi kanda üle ka täiesti mittemuusikalistesse valdkondadesse ja leida sealt värskeid, uusi vaateid.
***
Tripod konverents “Kõik on üks” toimub 12. septembril 2024 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalis. Tegemist on kutsetega sündmusega. Kui tahad täpsemalt aru saada, kuidas Tripodi tegevjuht ja partner Maria Veltmann mõtestab lahti konverentsi pealkirja ’’Kõik on üks’’, siis vaata seda videot siin. https://youtu.be/w7b0Rpbv7fo
Sarnased uudised
Tripodi testiraportid uuenesid – selgemad, visuaalsemad ja sisukamad!
Alates 30. detsembrist 2024 ilmuvad Tripodi testiraportid täiesti uues kuues! Oleme uuendanud nii raportite disaini kui ka sisu, et muuta need veel selgemaks ja kasutajasõbralikumaks. Muutused hõlmavad nii visuaalseid lahendusi kui ka uuendatud testinimesid, täiustatud skaalaesitlusi, selgitavaid tekstilahtrid ning uut enesearengu lehte. Lisaks oleme värskendanud ka hinnakirja, mis jõustub 1. jaanuaril 2025. Täpsema ülevaate muudatustest […]
Lahkumise kaalumise langus – võimalikud põhjused ja mõju tööturule
Tripod on küsitlenud Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide töötajaid juba pea 30 aastat ning alati uurinud ka nende kavatsust töökohta vahetada ehk senise tööandja juurest lahkuda. Aastal 2023 nägime Tripodi uuringute ajaloos kõige kõrgemat lahkumissoovi määra, milleks oli 35%. Möödunud aasta tulemusi kokku võttes märkasime seevastu, et lahkumise kaalumise määr on oluliselt langenud – 28,7% peale […]
Mis kujundas töötajate heaolu organisatsioonides 2024. aastal kõige enam?
Möödunud aasta oli Tripodi organisatsioonide arenduse meeskonnale siiani kõige tegusam. Küsitlesime 51 projekti raames üle 21 500 töötaja Eesti ja rahvusvahelistes organisatsioonides, et saada teada, mis päriselt nende tööheaolu mõjutab. Tuttavad teemad on endiselt aktuaalsed Juba aastaid oleme täheldanud, et üks olulisemaid töötajate heaolu mõjutajaid on vahetu juhtimine. Pea 95%-s meie küsitletud organisatsioonidest on töötajate […]
Uus tööalase heaolu metoodika on kasutusel olnud pea üheksa kuud: millised on senised kogemused ja klientide tagasiside?
Selle aasta kevadel tutvustasime uuendatud organisatsiooniuuringu metoodikat, mille eesmärk oli pakkuda tänapäevast, paindlikumat ja täpsemat lahendust, mis sobiks organisatsioonide vajadustega. Nüüd, kui metoodika on üheksa kuud kasutusel olnud, on käes aeg vaadata tagasi ning jagada esimesi kogemusi ja saadud tagasisidet. Kliendid hindavad arusaadavust ja selgust Kliendid on uue metoodika kohta toonud esile mitmeid positiivseid aspekte. […]
Kuidas kaardistada värvatavat rolli ehk ametikoha profiili kaardistamine
Kuidas kirjeldada inimest, keda me otsime? Millist töötajat me otsime? Kuidas kaardistada töötajale vajaikke omadusi? Need küsimused on pannud tõenäoliselt pead murdma nii mõnegi värbaja, värbava juhi või personalijuhi. Efektiivne värbamine algab täidetava ametikoha põhjalikust kaardistamisest ehk rolliga seotud ootuste süsteemsest kogumisest ja mõtestamisest. Rolli kaardistamine võimaldab mõista, millised oskused, võimed ja isiksuseomadused on vajalikud, […]
Muudatuste juhtimine – kas ainult juhtkonna asi?
Muudatuste juhtimine on tänapäeva kiiresti muutuvas ärikeskkonnas kriitiline osa organisatsioonide edukuses. Sageli nähakse seda kui juhtkonna ülesannet, kuid parimad praktikad on siiski näidanud, et edukamalt juurduvad muudatused siis, kui vastutus ning kaasatus hõlmab kõiki organisatsiooni liikmeid. See, kas muudatuste juhtimine on ainult juhtkonna asi või on see laiemaks vastutuseks kogu organisatsioonis, sõltub nii sisemisest kultuurist […]
Arendustegevuste mõju tagasisidestamise oskustele
Pärast organisatsiooniuuringu läbiviimist on paljudel organisatsioonidel kombeks ettevõtte arendustegevused, mille abil tulemustega edasi liikuda. Selliste arendustegevuste alla võivad kuuluda erinevad koolitused, töötoad ja coachinguprogrammid. Nende kõigi kaudu on võimalik olulist mõju avaldada tagasisidestamise oskusele, mis on viimasel ajal kerkinud paljudes organisatsioonides esile kui arengukoht. Efektiivne tagasiside andmine ja vastuvõtmine on organisatsioonides eduka suhtluse ja meeskonnatöö […]
Milline näeb välja ideaalne tagasisidestamise kultuur?
Ideaalilähedase tagasisidekultuuri loomine organisatsioonis on üks teguritest, mis aitab oluliselt kaasa nii töötajate kui ka organisatsiooni arengule. Selline kultuur soodustab avatud suhtlust, pidevat õppimist ja paremat sooritust. Oma uuringutest ja nendega seotud jätkutegevustest oleme leidnud peamised punktid, mis aitavad üles ehitada tugeva ja efektiivse tagasisidekultuuri. Vaimse turvatunde loomine tööl Psühholoogiline turvalisus on hädavajalik, et töötajad […]