Tripod© testid

Isiksuseküsimustik NEO-TRI/2 ©Tripod  põhineb viiefaktorilisel isiksuseteoorial, mis on maailmas enim kasutatav isiksuseteooria. Küsimustik kirjeldab vastaja isiksuslikku profiili viie näitaja kaudu, andes iga põhiomaduse juures alaskaaladena hinnangu veel kolmele näitajale.

• Emotsionaalne stabiilsus kirjeldab loomupärast vastupidavust negatiivsetele emotsioonidele. Emotsionaalselt stabiilsed inimesed on valdavalt rahulikud, ene­sega rahulolevad, pingevabad ning suudavad ka kriitilistes situatsioonides oma emotsioone vaos hoida. Negatiivsetele emotsioonidele vastuvõtlikud inimesed seevastu kalduvad murelikkusele, närvilisusele ja ärevusele ning on suurema tõe­näosusega rahulolematud nii enda kui ka teistega.

Alaskaalad: masendus, abitus, ärrituvus

• Ekstravertsus on iseloomulik inimestele, kes on seltsivad, jutukad ning valdavalt optimistlikud. Teiste inimeste juhtimine, riskimine, seiklemine ja uute suhete loomine ei valmista neile raskusi. Madala ekstravertsusega inimesed on seevastu üldiselt vaiksed, vaoshoitud, osavõtmatud ja tagasihoidlikud.

Alaskaalad: mõjutamine, eestvedamine, algatusvõime

• Sotsiaalsus näitab inimese positiivset või negatiivset orienteeritust teistele inimestele. Kõrge sotsiaalsusega inimest peetakse kaastundlikuks, abivalmiks, heasüdamlikuks ja andestavaks. Seevastu madalama sotsiaalsusega inimesed või­vad olla umbusklikud ja kriitilised, neile ei meeldi koostöö ja teistega arvesta­mine.

Alaskaalad: usaldamine, sõbralikkus, osavõtlikkus

• Meelekindlus väljendab inimese kohusetundlikkust, hoolikust, sihikindlust, edasi­püüdlikkust ja usaldusväärsust. Madala meelekindlusega inimesed võivad teistele tunduda sihitu, muretu, vahel isegi lohakusele kalduva või tahtejõuetuna. Neil võib olla probleeme planeerimise ja tulemuslikkusega.

Alaskaalad: asjalikkus, korralikkus, sihikindlus

• Avatuse tunnusteks on hea kujutlusvõime, esteetikameel, vahelduse otsimine, intel­lektuaalne uudishimu ja loovus. Madalama avatusega inimesed on praktili­semad, peavad kindlamalt kinni traditsioonidest ja eelistavad harjumuspäraseid tegevusi.

Alaskaalad: innovaatilisus, kohanemisvõime, mõttesügavus

Aastate jooksul maailmas tehtud arvukad teadusuuringud on näidanud, et juhid on oma isiksuseomadustelt ja võimetelt sarnased pigem teiste juhtide kui ülejäänud inimestega. See tähendab, et elanikkonna kui tervikuga võrreldes on juhid tasakaalukamad, analüütilisemad ja innovatiivsemad, olles valmis eesmärkide saavutamiseks aktiivselt tegutsema ja teisi kaasa haarama.

Juhtidele olulisi isiksuseomadusi aitab mõõta Tripodi juhtidele mõeldud juhi isiksuseküsimustik IK-JUHT, mis kuulub Tripodi juhitestide paketti.

IK-JUHT põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud ja väga põhjalikult uuritud isiksusemudelil nimega “suur viisik” (The Big Five,  vt Allik jt, 2003)[1]. Testis selgitatakse välja viie juhile kõige olulisema isiksuseomaduse väljendumine ehk testitäitja loomupärane

• emotsionaalne stabiilsus
• üldine aktiivsus (ekstravertsus)
• suhetele orienteeritus (sotsiaalsus)
• tulemusele orienteeritus (meelekindlus)
• vastuvõtlikkus ehk avatus.

Lisaks võimaldab test mõõta kümmet spetsiifilisemat omadust – enesekontrolli, pingetaluvust, algatusvõimet, eestvedamist, arvamuse sõltumatust, meeskonnatööd, organiseeritust, saavutusele orienteeritust, kohanemisvõimet ja ratsionaalsust – mis on vahetult seotud juhtimise tulemuslikkusega.

Test koosneb 188 väitest, millele vastamiseks kulub keskmiselt aega 20…40 minutit.  Isiksuseküsimustike puhul on vastaja ülesanne hinnata, mil määral peavad küsimustikus esitatud enesekohased väited paika just tema puhul.

[1] Vt ”Isiksusepsühholoogia”, toim. Allik, J., Konstabel, K. ja Realo, A.

Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003.

Isiksuseküsimustik IK-15 põhineb viiefaktorilisel isiksusemudelil ja kirjeldab hinnatavate tundelaadi, aktiivsustaset, suhtlemisviisi, tegutsemisstiili ja vastuvõtlikkust.

Lisaks viiele peamisele isiksuseomadusele hindab küsimustik üheksat kitsamat isiksuslikku näitajat, milleks on pingetaluvus, enesekontroll, rõõmsameelsus, suhtlemis­valmidus, eestvedamine, arvamuse sõltumatus, empaatia, sihikindlus, kohanemisvõime.

Küsimustikku on lisatud ka üldise enesehinnangu skaala.

Vaimse võimekuse skaala VVS/7 hindab inimese üldist vaimset võimekust ehk seda osa kognitiivsetest võimetest, millest eelkõige sõltub arutlus- ja üldistusoskus, võime omandada tõhusalt uusi teadmisi ning oskus lahendada kiiresti ja täpselt erilaadseid ülesandeid. Samuti aitab kõrge üldvõimekus oluliselt kaasa ootamatute olukordadega toimetulekul, otsuste langetamisel, järelduste tegemisel ning detailide põhjal üldise visiooni loomisel.

Lisaks üldise kognitiivse võimekuse taseme määratlemisele võimaldab test kirjeldada seda erinevate aspektide lõikes, milleks on sõnaline, matemaatiline ja ruumiline võimekus ning loogiline mõtlemine.

• Sõnaline võimekus väljendub keelelises taiplikkuses ning sõnalise informatsiooni täpses tajumises ja tõhusas valdamises. Kõrge skoor peegeldab testitäitja suurepärast sooritust sõnalise informatsiooni tajumises ja valdamises. Hinnatavat võib pidada keskmisest edukamaks tegevustes, mis eeldavad täpset verbaalset tunnetust ning oskust erinevaid sõnalisi tekste analüüsida ja neis sisalduvat infot õigesti kasutada.
• Matemaatiline võimekus peegeldab eelkõige loogilist mõtlemist, analüüsioskust ning võimet efektiivselt kasutada numbrilist informatsiooni. Kõrge skoor näitab, et testitäitja on keskmisest kiirem ja täpsem arvandmetes väljendatud info analüüsimisel ning saadud info põhjal järelduste tegemises. Talle on omane arenenud ja mitmekülgne matemaatiline mõtlemine.
• Ruumiline kujutlusvõime seisneb objektide ruumiliste suhete kiires ja efektiivses tajumises, sündmuste visualiseerimises ning ruumis orienteerumises. Keskmisest kõrgem ruumilise võimekuse skoor peegeldab arenenud loogilist mõtlemisvõimet, suutlikkust keskmisest oluliselt paremini visualiseerida, prognoosida ja analüüsida ruumilisi seoseid. Laiemalt võttes viitab see heale üldistus- ja analüüsivõimele. Hinnatavat võib pidada edukamaks tegevustes, mis eeldavad kujundlikku ja loogilist mõtlemist ning keerulise mitmekülgse info analüüsimist.
• Loogiline mõtlemine hõlmab üldist analüüsi- ja järeldusoskust. Kõrge skoori saanud vastajad suudavad suurema pingutuseta töödelda matemaatilis-loogilist infot, teha selle põhjal järeldusi ja näha ette tagajärgi.

Selline lähenemine intellektuaalsele intelligentsusele võimaldab määratleda vastaja vaimsete võimete profiili ning kirjeldada inimese oskust õppida midagi uut, kohaneda uute nõuetega, vahendada oma mõtteid selgelt kuulajale ning lahendada kiiresti ja täpselt ülesandeid.

VVS/7 testi lahendamiseks on aega kuni 40 minutit.

Skaalade analüüs kinnitab, et VVS-testi versioonid on väga heade psühhomeetriliste omadustega. Lahendamisel võib abivahenditena kasutada kalkulaatorit ning paberit-pliiatsit.

Juhi vaimse võimekuse skaala VVS-JUHT/2 aitab hinnata testitäitja loomupärast oskust näha detailides tervikut, omandada ja meenutada kiiresti uusi teadmisi, lahendada erinevaid olukordi ja probleeme, langetada hästi läbimõeldud, tulevikku vaatavaid otsuseid.

Juhte iseloomustab tavakeskmisest kõrgem vaimne võimekus, mis võimaldab neil uudsetes olukordades kiiresti orienteeruda ning tulla edukalt toime paljude keerukate ülesannetega, mida juhi amet pakub.

Niisugust kiiret orienteerumis- ja analüüsivõimet väljendab üldise vaimse võimekuse tase. Lisaks üldise vaimse võimekuse taseme kaardistamisele võimaldab VVS-JUHT/2 seda kirjeldada nelja kitsama alavõime lõikes:

• sõnalise info mõistmine
• numbrilise info mõistmine
• arvulis-loogiline mõtlemine
• ruumiline mõtlemine.

Skaala tulemused esitatakse võrdluses konkreetselt Eesti juhtide keskmiste tulemustega analoogsetes testides.

Võimekuse testimisel tuleb testitäitjal lahendada lühikesi ülesandeid, millele vastuse leidmiseks piisab loogilisest mõtlemisest, tähelepanuvõimest ja analüüsioskusest.

Juhi vaimse võimekuse test VVS-JUHT/2 koosneb 48 ülesandest, mille lahendamiseks on ette nähtud maksimaalselt 45 minutit. Lahendamisel võib abivahenditena kasutada kalkulaatorit ning paberit-pliiatsit.

Hindab nii üldist kognitiivset võimekust kui ka selle erinevaid aspekte, nagu sõnaline võimekus, matemaatiline võimekus, ruumiline kujutlusvõime ja loogiline mõtlemine.

Ruumiline mõtlemine seisneb tõhusas ruumiliste suhete tajumises ja visualiseerimise võimes, iseloomustades head kujundlikku mõtlemist, oskust ruumi mõtestatult korraldada ja toetades mitmetahulise info analüüsimist. Keskmisest kõrgem ruumiline võimekus peegeldab laiemalt arenenud loogilist mõtlemist ning suutlikkust ruumilisi seoseid keskmisest oluliselt paremini ette kujutada, prognoosida ja analüüsida.

Kokku on nende raames kasutusel nelja liiki ülesandeid, millest lähtuvalt
on Tripodi ruumilise võimekuse testi struktuur järgmine:

• kujundi äratundmine
• tasapinnaline pööramine
• ruumiline pööramine
•  vormiline tajumine

Test koosneb 48 ülesandest, millest igaühe lahendamiseks antakse aega 1–2 minutit olenevalt ülesande keerukusest. Kasutusel on nii avatud kui 5-pallised valikvastustega
küsimused. Ühtekokku on testi täitmiseks aega 54 minutit.

Sobib tööedu ennustamiseks tehnilistel erialadel ja IT-valdkonnas. Testi tulemus saadakse võrdluses just nende alade esindajatega.

Visuaalse kiiruse ja täpsuse test mõõdab ühte spetsiifilist vaimse võimekuse osa, mis kirjeldab inimesele iseloomulikku analüüsimise võimet. Teisisõnu mõõdab see võimete test kiirust ja täpsust visuaalse informatsiooni töötlemisel.

Kõnealune omadus loob eeldused edukaks toimetulekuks ametikohtadel, mis nõuavad kiiret ja täpset kirjaliku sõnalise ja numbrilise informatsiooni kasutamist. Kõrge skooriga inimesed suudavad kiiresti ja korrektselt töötada pidevat ja täpset sõnalise ja numbrilise info analüüsimist nõudvatel ametikohtadel. Madalamate skooridega inimestele on eelistatumad ametikohad, mis ei nõua pidevat uue info analüüsimist.

Test mõõdab kiirust ja täpsust visuaalse informatsiooni töötlemisel. Seda on vaja näiteks sekretäridel, andmesisestajatel, laotöötajatel.

Tööalase Suundumuse Küsimustik TASK© Põhineb J. Hollandi teoorial ja kirjeldab tegevuslike eelistuste alusel erinevaid kutse-suundumuse tüüpe: sotsiaalne, ettevõtlik, teostav, rakenduslik, uuriv ja loominguline.

Pikaajalised uuringud on näidanud, et tööga rahulolu sõltub olulisel määral sellest, kuivõrd kooskõlalised on ameti poolt esitatavad nõuded loomupärase seadumuse ja personaalsete väärtustega. Seetõttu on tööalase edukuse, rahulolu ja stabiilsuse seisukohast äärmiselt oluline enne tööturule astumist hoolikalt kaaluda oma eelistusi ja meelepäraseid valdkondi.

Seda keerulist otsust ja sellele eelnevat eneseanalüüsi on aastakümneid edukalt toetanud spetsiaalselt selleks otstarbeks väljatöötatud psühholoogilised mõõdikud, mis aitavad vastajal oma teemakohast teadlikkust tõsta, mõtteid korrastada, eelistusi sisulisel viisil analüüsida ning soove kaardistada.

Erilaadsed kutse-eelistuste küsimustikud on seega oluliseks abivahendiks nii karjäärinõustamisel ja –planeerimisel kui ka eneseanalüüsil, andes olulist informatsiooni ja mõtteainet nii koolilõpetajatele edasiste õpingute suuna valikul, tööturule astujatele sobivaima ameti leidmisel, töötutele uute ning töötajatele senisest meelepärasemate väljakutsete otsimisel. Seejuures on oluline täheldada, et kutse-eelistuste testid ei ole mõeldud traditsiooniliseks tööalaseks hindamiseks ega personalivalikul rakendamiseks.

Isiksuseküsimustik, mis aitab saada ülevaadet meeskonnaliikmete omadustest, ning annab selle põhjal lühikesed ja selged soovitused juhile. Test on saadaval koos coach’i juhtimisel toimuva meeskonnapäevaga.

Loe lähemalt SIIT