Arendustegevuste mõju tagasisidestamise oskustele 

Pärast organisatsiooniuuringu läbiviimist on paljudel organisatsioonidel kombeks ettevõtte arendustegevused, mille abil tulemustega edasi liikuda. Selliste arendustegevuste alla võivad kuuluda erinevad koolitused, töötoad ja coachinguprogrammid. Nende kõigi kaudu on võimalik  olulist mõju avaldada tagasisidestamise oskusele, mis on viimasel ajal kerkinud paljudes organisatsioonides esile kui arengukoht. Efektiivne tagasiside andmine ja vastuvõtmine on organisatsioonides eduka suhtluse ja meeskonnatöö alustala. Kuid kuidas täpsemalt aitavad arendustegevused tagasisidestamise oskusi arendada? 

Tagasisidestamise olulisus 

Tagasiside on eelkõige vahend, et tõsta töötajate motiveeritust, aga ka vajadusel neil aidata parandada kitsaskohti  ja end tööalaselt arendada. Regulaarne ja konstruktiivne tagasiside aitab töötajatel paremini mõista oma tugevusi ja arenguvajadusi, mis omakorda võimaldab neil töös tõhusamalt toime tulla. Juhtide jaoks on tagasiside samuti ülimalt oluline, et paremini suunata oma meeskonda seatud eesmärkide poole ning ennetada suuremate probleemide tekkimist. 

Arendustegevuste roll tagasisideoskuste arendamisel 

Arendustegevused võimaldavad osalejatel omandada teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mis on vajalikud tõhusaks tagasiside andmiseks ja vastuvõtmiseks. Arendustegevused mõjutavad tagasisideoskuste arengut mitmel viisil: 

1. Teadlikkuse tõstmine: Koolitused ja töötoad aitavad osalejatel mõista, miks tagasiside on oluline ja millised on selle andmise parimad praktikad. Näiteks aidatakse juhtidel paremini mõista, kuidas anda tagasisidet selliselt, et see oleks konkreetne, konstruktiivne ning samal ajal ka lahendustele orienteeritud. Rõhutakse ka suhtlusviisi olulisust, mis omakorda aitab vältida vigu, nagu liigne kriitilisus, ebamäärasus või isiklike kommentaaride tegemine. 

2. Praktiliste oskuste arendamine: Koolitused annavad osalejatele võimaluse harjutada tagasiside andmist mängides läbi olukordi, mis peegeldavad reaalseid tööjuhtumeid. Sellised harjutused võimaldavad õppida tagasiside andmise tehnikaid, näiteks “mina- sõnumite” kasutamist, aktiivset kuulamist, ja peegeldamist. 

3. Enesekindluse suurendamine: Osalemine arendustegevustes, mis keskenduvad tagasiside andmisele, suurendab nii juhtide kui ka töötajate enesekindlust tagasiside andmisel ja vastuvõtmisel. Kindel teadmiste baas ja praktika vähendavad hirmu ebamugavate vestluste ees, mis omakorda soodustab avatud ja ausat suhtluskultuuri organisatsioonis. 

4. Kultuurilise teadlikkuse tõstmine: Rahvusvahelistes või kultuuriliselt mitmekesistes töökeskkondades on oluline mõista, kuidas erinevad kultuurid tagasisidet annavad ja vastu võtavad. Arendustegevused võivad aidata töötajatel ja juhtidel arvestada kultuuridevaheliste erinevustega ja kohandada oma lähenemist vastavalt, et tagasiside oleks tõhus ja mõistetav. 

Arendustegevuste rakendamine igapäevatöös 

Efektiivne arendustegevus kajastub oma kohandatuses konkreetse organisatsiooni vajadustele, mis võimaldab selle sisu lihtsamini rakendada igapäevatöös. See tähendab, et töötuba või koolitus peaks sisaldama erinevaid osasid, nagu teoreetiline alus, grupiarutelud ja reaalsete juhtumite analüüs. 

Samuti on oluline, et tagasiside oskuste arendamine ei piirduks ainult töötubade või koolitustega. Kõige olulisem ja kriitilisem samm on viia sisse reaalsed praktilised muutused oma organisatsiooni tagasisidesüsteemi. Selleks võib olla uute kanalite loomine tagasiside andmiseks, tagasiside andmise juurutamine kohtades, kus seda varem ei tehtud, või lihtsalt õpitud oskuste aktiivne rakendamine enda ning oma meeskonna töös. Tagasisideoskuste arendamine on pidev protsess, mis vajab korduvat praktikat. Seetõttu peaksid organisatsioonid võtma tagasisidestamise oskuste arendamist ette süstemaatiliselt ning vajadusel toetama oma töötajaid selles valdkonnas.

Järeldus

Arendustegevustel on oluline roll tagasisidestamise oskuste arendamisel. Need tegevused mitte ainult ei suurenda töötajate ja juhtide teadlikkust ja oskusi, vaid loovad ka soodsa keskkonna avatud ja konstruktiivse suhtluse õitsemiseks organisatsioonis. Lõppkokkuvõttes aitab see kaasa positiivse ja toetava töökultuuri loomisele, kus ükski töötaja ei karda saada, küsida ega anda tagasisidet. See omakorda teeb lihtsamaks ka organisatsiooni laiemate eesmärkide saavutamist.