Pidevalt muutuvad ärilise ja sotsiaalse maastiku tõttu peavad organisatsioonid pidevalt kohanema, et püsida hästi toimivatena ja jätkusuutlikutena. Võtmeteguriks, et nendel keerulistel aegadel toime tulla on tihtipeale riskijuhtimine. Tavapäraselt keskendub riskijuhtimine finants- ja strateegiliste riskidele, kuid üha enam organisatsioone mõistab, et töötajate heaolu mängib olulist rolli organisatsiooni riskide haldamises.
Mis on tööalane heaolu?
Heaolu mõistetakse sageli kui lihtsalt töötajate tervishoidu, kuid teaduskirjandusest ja kõige edukamate organisatsioonide parimatest praktikatest teame, et see on midagi enamat. Heaolu hõlmab töö ja eraelu tasakaalu, töökoha turvalisust, avatud juhtimiskultuuri, motiveerivat töökeskkonda ja arenguvõimalusi.
Mis riske heaoluga juhtida?
Riskijuhtimine on oluline eelkõige ohtude ennetamiseks ja nende mõju vähendamises. Töötajate heaolu kaardistamine riskijuhtimise strateegiana aitab organisatsioonidel ennetada ja vähendada mitmeid riske:
- Piiratud arenguvõimalused töö juures: Arenguvõimalusi ei pea me alati mõtestama kui lihtsalt karjääriredelil üles minemist. Tihtipeale on töötajate ootused hoopiski rohkem seotud horisontaalse arenguga, kus soovitakse spetsialisti positsioonil täita vastutusrikkamaid ning olulisemaid ülesandeid. Viimaste aastate jooksul oleme näinud just seda osa heaolust mõjutamas töötajate üldiseid hoiakuid oma organisatsiooni osas. Tripodi analüüsidest oleme täheldanud, et just lahkumise kaalumine ning organisatsiooni soovitamine eNPS (soovitusindeksi) näol on tugevalt mõjutatud arenguvõimaluste olemasolust.
- Stress ja läbipõlemine: Teame enda analüüsidest ja teaduskirjandusest, et madal heaolu on seotud kõrgema kroonilise stressi ja läbipõlemisega. Erinevate töötajate puhul võivad suurimateks mõjuriteks olla erinevad teemad, kuid kõige sagedamini tulevad esile suhted vahetu juhiga, vähene tunnustamine ja tagasiside, tajutud õigluse puudumine saadava töötasu suhtes ning usaldamatus juhtkonna tegevuse vastu. Kuna teemade ring on niivõrd lai, siis on organisatsioonide jaoks oluline perioodiliselt töötajate heaolu taset hinnata just nende teemade lõikes. Seejärel tuleks kindlasti uuringute vahelisel perioodil tegeleda aktiivselt vajalike teemade parendamisega.
- Koostööga seotud probleemid: Üheks olulisemaks osaks töötajate vaimse heaolu puhul on hästi toimivad meeskonnad ning sujuv koostöö. Rahulolematus oma organisatsioonisiseste koostööpartneritega mõjutab tihti negatiivselt vaimset heaolu tööl. Negatiivne õhkkond nii oma meeskonnas kui ka üksuste vahel on töötajale otseseks rahulolematuse allikaks, mis omakorda süvendab läbipõlemise tunnet. Ladusalt toimivad meeskonnad, avatud suhtlus ning tagasisidestamine tõstavad töötajate vaimset ning tööalast heaolu. See omakorda soodustab ka positiivsemat väljavaadet tööandjale üldisemalt.
Kokkuvõte
Heaolu põimimine riskijuhtimise strateegiatesse on oluline samm organisatsioonidele, kes soovivad tagada oma töötajatele turvalise ning meeldiva töökeskkonna. See omakorda soodustab kogu organisatsiooni edu ja jätkusuutlikkust. Terviklik lähenemine töötajate heaolule aitab ennetada ja vähendada riske, parandada töötajate rahulolu, sooritust ning luua positiivset ja toetavat töökeskkonda.
Kui soovid oma organisatsiooni heaolu teadlikumalt juhtida, võta meiega ühendust aadressil uuringud@tripod.ee
Sarnased uudised
Kuidas kaardistada värvatavat rolli ehk ametikoha profiili kaardistamine
Kuidas kirjeldada inimest, keda me otsime? Millist töötajat me otsime? Kuidas kaardistada töötajale vajaikke omadusi? Need küsimused on pannud tõenäoliselt pead murdma nii mõnegi värbaja, värbava juhi või personalijuhi. Efektiivne värbamine algab täidetava ametikoha põhjalikust kaardistamisest ehk rolliga seotud ootuste süsteemsest kogumisest ja mõtestamisest. Rolli kaardistamine võimaldab mõista, millised oskused, võimed ja isiksuseomadused on vajalikud, […]
Muudatuste juhtimine – kas ainult juhtkonna asi?
Muudatuste juhtimine on tänapäeva kiiresti muutuvas ärikeskkonnas kriitiline osa organisatsioonide edukuses. Sageli nähakse seda kui juhtkonna ülesannet, kuid parimad praktikad on siiski näidanud, et edukamalt juurduvad muudatused siis, kui vastutus ning kaasatus hõlmab kõiki organisatsiooni liikmeid. See, kas muudatuste juhtimine on ainult juhtkonna asi või on see laiemaks vastutuseks kogu organisatsioonis, sõltub nii sisemisest kultuurist […]
Arendustegevuste mõju tagasisidestamise oskustele
Pärast organisatsiooniuuringu läbiviimist on paljudel organisatsioonidel kombeks ettevõtte arendustegevused, mille abil tulemustega edasi liikuda. Selliste arendustegevuste alla võivad kuuluda erinevad koolitused, töötoad ja coachinguprogrammid. Nende kõigi kaudu on võimalik olulist mõju avaldada tagasisidestamise oskusele, mis on viimasel ajal kerkinud paljudes organisatsioonides esile kui arengukoht. Efektiivne tagasiside andmine ja vastuvõtmine on organisatsioonides eduka suhtluse ja meeskonnatöö […]
Milline näeb välja ideaalne tagasisidestamise kultuur?
Ideaalilähedase tagasisidekultuuri loomine organisatsioonis on üks teguritest, mis aitab oluliselt kaasa nii töötajate kui ka organisatsiooni arengule. Selline kultuur soodustab avatud suhtlust, pidevat õppimist ja paremat sooritust. Oma uuringutest ja nendega seotud jätkutegevustest oleme leidnud peamised punktid, mis aitavad üles ehitada tugeva ja efektiivse tagasisidekultuuri. Vaimse turvatunde loomine tööl Psühholoogiline turvalisus on hädavajalik, et töötajad […]
Mis on ühist muusikas, ökosüsteemides ja organisatsioonides?
Hiina vanasõna „Kui töö on sinu hobi, siis sa ei pea ühtegi päeva oma elust tööl käima” kehtib Eesti mereinstituudi merebioloogi Jonne Kotta puhul sada protsenti. Jonne Kotta juhtimisel viiakse läbi põnevaid teadusuuringuid maakera erinevates nurkades: Antarktikas, Arktikas, Austraalias, Aasias, Ameerikas ja Euroopas. Uuringute eesmärk on suurendada meie teadmisi ja arusaamist mere ökosüsteemide toimimisest ning otsida uuenduslikke lahendusi, mis kasvataksid mereressursside kasutamisest saadavat […]
Juhtide kasvamisest inimestena – kuidas mõista iseennast ja teisi?
Esa Saarinen on filosoof, kirjamees, coach, haritlane ja Aalto Ülikooli emeriitprofessor. 24-aastaselt doktorikraadi saanud Esa hakati tema värvikate ja energiliste sõnavõttude järgi kutsuma „punkdoktoriks”. Saarinen on tuntud oma kriitilise ja põhjaliku lähenemise poolest. Ta on süvenenud nii klassikaliste filosoofide kui ka kaasaegsete mõtlejate töödesse, pakkudes neile sageli uusi ja ootamatuid tõlgendusi. Saarinen on eriti huvitatud sellest, kuidas meie keeleline ja kultuuriline taust mõjutab meie maailmavaadet ja moraalset arusaamist. […]
Mis on ühist muusikas, ökosüsteemides ja organisatsioonides?
Kerri Kotta on tunnustatud Eesti muusikateadlane, helilooja ja pedagoog. Kotta on oma teaduslikus töös keskendunud muusikalise vormi ja helikõrgusstruktuuri keerukatele suhetele. Ta on avaldanud arvukalt teadusartikleid ning on teinud põhjalikku uurimistööd Eesti heliloojatest. Lisaks teadustööle on Kotta ka aktiivne helilooja ja pühendunud pedagoog. Jonne ja Kerri Kotta räägivad Tripodi juubelikonverentsil ’’Kõik on üks’’ ühises ettekandes […]
Kuidas mõista majanduse ja maailma üha keerukamaid seoseid?
Septembris on meid ees ootamas järjekordne Tripodi konverents – valisime teemaks „Kõik on üks“. Oleme oma teekonnal jõudnud oskustest ja teadmistest juhtimise arendamise terviklahendusteni ning soovime kogutut jagada. Programm on koostatud nii, et iga ettekanne tooks lisaks sõnumile Sinuni midagi erakordset – soovime pakkuda Sulle päeva, mille väärtus jääb kestma ka homme, ülehomme – kaua! […]