Muudatuste juhtimine on tänapäeva kiiresti muutuvas ärikeskkonnas kriitiline osa organisatsioonide edukuses. Sageli nähakse seda kui juhtkonna ülesannet, kuid parimad praktikad on siiski näidanud, et edukamalt juurduvad muudatused siis, kui vastutus ning kaasatus hõlmab kõiki organisatsiooni liikmeid. See, kas muudatuste juhtimine on ainult juhtkonna asi või on see laiemaks vastutuseks kogu organisatsioonis, sõltub nii sisemisest kultuurist kui ka juhtimisstiilist.
Juhtkonna roll
Olgugi, et teiste töötajate kaasamine on oluline, siis juhtkonnal on muutuste juhtimisel siiski keskne roll. Nemad määratlevad strateegilised suunad, eesmärgid ning laiema visiooni, mille suunas organisatsioon liigub. Juhtkond vastutab ka selle eest, et muutuste eesmärgid oleksid selgelt määratletud ja kõigini töötajateni viidud. Edukas muudatuste juhtimine algab tugeva ja ühtse juhtkonna poolt, kes suudab inspireerida ja suunata kogu töötajaskonda.
Juhtkonna üks tähtsamaid ülesandeid on tekitada oma töötajates, et ka neid on muudatustesse kaasatud. Seda saab saavutada läbi avatud kommunikatsiooni, kus juhtkond selgitab, miks muudatused on vajalikud ja milline on juhtkonna enda roll muutuste elluviimisel. Lisaks peavad juhtkonna liikmed olema valmis vastama töötajate küsimustele ja muredele, pakkuma tuge ning vajadusel kohandama oma ootusi, et tagada töötajate pühendumus ning kaasatus.
Töötajate roll
Kuigi juhtkond mängib olulist rolli muudatuste algatamisel ja suunamisel, on töötajad need, kelle igapäevatööd muudatused kõige rohkem mõjutavad. Tegelikult on just laiem töötajaskond need, kes neid muudatusi igapäevatöös ka rakendavad. Selle jaoks, et muudatused reaalselt igapäevaselt rakenduksid on äärmiselt oluline töötajate kaasatus, mida on palju lihtsam tagada, kui töötajad on kaasatud muutuste protsessi algstaadiumites.
Töötajad saavad anda väärtuslikku tagasisidet, mis aitab muudatusi paremini kohandada ja ellu viia. Kui nad tunnevad, et nende arvamust kuulatakse ja hinnatakse, on nad suurema tõenäosusega motiveeritud muudatustega kaasa minema. Samuti aitavad töötajad levitada positiivset suhtumist muudatustesse kogu organisatsioonis, toimides muutuste saadikutena.
Ilmselt kõige olulisem lüli nende muudatuste rakendamisel on organisatsiooni keskastmejuhid. Teame oma uuringutest, et vahetu juht on oma meeskondade jaoks tugevaimaks mõjutajaks tööalase pühendumuse poole pealt. Keskastmejuhid on tihtipeale need, kes suudavad rohujuuretasandi töötajatele „maha müüa“ idee muudatustest ning nende vajalikkusest. Seega juhtkonna üheks prioriteediks peaks kindlasti olema muudatuste algatamisel keskastmejuhtide aktiivne kaasamine.
Kokkuvõte
Muudatuste juhtimine ei ole kindlasti ainult juhtkonna ülesanne, kuid neil on selle edukuse tagamisel väga oluline roll. Juhtkond peab looma visiooni, sõnastama sellega kaasnevad vajalikud muutused ning tegema omalt poolt pingutusi, et kaasata töötajaid. Tõhus muudatuste juhtimine nõuab avatud suhtlust, kaasamist ja valmisolekut kohanduda vastavalt tagasisidele. Ainult sel viisil saab organisatsioon muutustega edukalt toime tulla ja saavutada soovitud tulemusi.
Sarnased uudised
Kuidas kaardistada värvatavat rolli ehk ametikoha profiili kaardistamine
Kuidas kirjeldada inimest, keda me otsime? Millist töötajat me otsime? Kuidas kaardistada töötajale vajaikke omadusi? Need küsimused on pannud tõenäoliselt pead murdma nii mõnegi värbaja, värbava juhi või personalijuhi. Efektiivne värbamine algab täidetava ametikoha põhjalikust kaardistamisest ehk rolliga seotud ootuste süsteemsest kogumisest ja mõtestamisest. Rolli kaardistamine võimaldab mõista, millised oskused, võimed ja isiksuseomadused on vajalikud, […]
Arendustegevuste mõju tagasisidestamise oskustele
Pärast organisatsiooniuuringu läbiviimist on paljudel organisatsioonidel kombeks ettevõtte arendustegevused, mille abil tulemustega edasi liikuda. Selliste arendustegevuste alla võivad kuuluda erinevad koolitused, töötoad ja coachinguprogrammid. Nende kõigi kaudu on võimalik olulist mõju avaldada tagasisidestamise oskusele, mis on viimasel ajal kerkinud paljudes organisatsioonides esile kui arengukoht. Efektiivne tagasiside andmine ja vastuvõtmine on organisatsioonides eduka suhtluse ja meeskonnatöö […]
Milline näeb välja ideaalne tagasisidestamise kultuur?
Ideaalilähedase tagasisidekultuuri loomine organisatsioonis on üks teguritest, mis aitab oluliselt kaasa nii töötajate kui ka organisatsiooni arengule. Selline kultuur soodustab avatud suhtlust, pidevat õppimist ja paremat sooritust. Oma uuringutest ja nendega seotud jätkutegevustest oleme leidnud peamised punktid, mis aitavad üles ehitada tugeva ja efektiivse tagasisidekultuuri. Vaimse turvatunde loomine tööl Psühholoogiline turvalisus on hädavajalik, et töötajad […]
Mis on ühist muusikas, ökosüsteemides ja organisatsioonides?
Hiina vanasõna „Kui töö on sinu hobi, siis sa ei pea ühtegi päeva oma elust tööl käima” kehtib Eesti mereinstituudi merebioloogi Jonne Kotta puhul sada protsenti. Jonne Kotta juhtimisel viiakse läbi põnevaid teadusuuringuid maakera erinevates nurkades: Antarktikas, Arktikas, Austraalias, Aasias, Ameerikas ja Euroopas. Uuringute eesmärk on suurendada meie teadmisi ja arusaamist mere ökosüsteemide toimimisest ning otsida uuenduslikke lahendusi, mis kasvataksid mereressursside kasutamisest saadavat […]
Juhtide kasvamisest inimestena – kuidas mõista iseennast ja teisi?
Esa Saarinen on filosoof, kirjamees, coach, haritlane ja Aalto Ülikooli emeriitprofessor. 24-aastaselt doktorikraadi saanud Esa hakati tema värvikate ja energiliste sõnavõttude järgi kutsuma „punkdoktoriks”. Saarinen on tuntud oma kriitilise ja põhjaliku lähenemise poolest. Ta on süvenenud nii klassikaliste filosoofide kui ka kaasaegsete mõtlejate töödesse, pakkudes neile sageli uusi ja ootamatuid tõlgendusi. Saarinen on eriti huvitatud sellest, kuidas meie keeleline ja kultuuriline taust mõjutab meie maailmavaadet ja moraalset arusaamist. […]
Mis on ühist muusikas, ökosüsteemides ja organisatsioonides?
Kerri Kotta on tunnustatud Eesti muusikateadlane, helilooja ja pedagoog. Kotta on oma teaduslikus töös keskendunud muusikalise vormi ja helikõrgusstruktuuri keerukatele suhetele. Ta on avaldanud arvukalt teadusartikleid ning on teinud põhjalikku uurimistööd Eesti heliloojatest. Lisaks teadustööle on Kotta ka aktiivne helilooja ja pühendunud pedagoog. Jonne ja Kerri Kotta räägivad Tripodi juubelikonverentsil ’’Kõik on üks’’ ühises ettekandes […]
Kuidas mõista majanduse ja maailma üha keerukamaid seoseid?
Septembris on meid ees ootamas järjekordne Tripodi konverents – valisime teemaks „Kõik on üks“. Oleme oma teekonnal jõudnud oskustest ja teadmistest juhtimise arendamise terviklahendusteni ning soovime kogutut jagada. Programm on koostatud nii, et iga ettekanne tooks lisaks sõnumile Sinuni midagi erakordset – soovime pakkuda Sulle päeva, mille väärtus jääb kestma ka homme, ülehomme – kaua! […]
Efektiivse tulemuste rakendamise võti
Töötajate heaolu mõõtmine uuringu abil on küll üheks oluliseks sammuks, et oma organisatsiooni arendada, kuid päeva lõpuks on uuring diagnostiline tööriist. Selle abil on võimalik mõista, kus on organisatsiooni tugevused, milles peituvad arenguvajadused ning millises suunas sooviksid töötajad näha edasisi arenguid. Palju olulisemaks punktiks on saadud tulemustega edasi liikumine ning nende rakendamine organisatsiooni strateegiasse. Oma […]