05.30.2023

Tehisintellekt ehk artificial intelligence (AI) on hetkeseisuga üks kiiremini arenevaid tehnoloogia valdkondasid kogu maailmas. Üha võimekamad AI süsteemid aitavad automatiseerida ja lihtsustada erinevate ametikohtade tööprotsesse, muutes need efektiivsemaks ja produktiivsemaks. Oma kättesaadavuse ja pideva arengu tõttu mõjutab AI juba täna kogu tööturgu.

Tehisintellekti kiire ja pöörane areng on aga pannud paljud inimesed muretsema, et sellega kaasneb ka teatud ametikohtade kadumine. Kuidas AI tööturgu mõjutama hakkab ja milline roll on selles vaimsel võimekusel?

Tehisintellekti areng mõjutab tervet tööturgu

Tänaseks on tehisintellekt muutunud üsna üldsõnaliseks terminiks – see kirjeldab arvutiprogrammide võimekust lahendada ülesandeid ja probleeme, mida tavapäraselt teevad inimesed. 

Tehisintellekti mõju tööturule on väga mitmetahuline. On tõsi, et tehisintellekti areng hakkab erinevate ametikohtade tööprotsesse üha enam mõjutama ning see, et ühel hetkel teatud ametikohad oma praegusel kujul kaovad, on möödapääsmatu. 

See aga ei tähenda massilist töökohtade kadumist, pigem muutub töölaad ning tööjaotus inimese ja tehisintellekti vahel. Samal ajal tekib ka uusi töökohti, sest vajadus spetsialistide järgi, kes oskavad tehisintellekti süsteeme arendada ja hallata, kasvab eksponentsiaalselt. 

Kuigi hetkel võib veel tunduda, et tehisintellekti kasutamine on valikuline ja piirdub teatud ametikohtadega, näiteks turundus ja IT, saab tulevikus AI-st laialt kasutusel olev töövahend. See aitab muuta tööprotsessid tõhusamaks ja vähem ajakulukaks. 

Tööprotsessi muutus ajalises võtmes

Tööprotsessi etappide mõistmine on oluline arusaamaks, kuidas erinevad tegevused ja ülesanded omavahel seostuvad ning kuidas protsessi paremini juhtida. Kui analüüsida tavapärast tööprotsessi ning jagada see piltlikult erinevateks etappideks, hõlmab see järgnevaid tegevusi: 

  • Probleemi mõtestamist – selgitatakse välja probleemi olemus, pidades silmas probleemistiku konteksti (sektor, organisatsioon, kultuur, väärtused jm).
  • Lahenduskäigu püstitamist – mõtestatakse, planeeritakse ning sõnastatakse detailselt mõtestatud tegevuse eesmärk ja lahenduskava. 
  • Mõtestatud tegevust – rakendatakse kindlaid tegevusi ja meetodeid probleemi lahendamiseks. 
  • Tulemuste redigeerimist – vaadatakse tulemused üle, hinnatakse nende kvaliteeti ja efektiivsust ning tehakse kohandusi. 
  • Kontekstis rakendamist – integreeritakse tulemused töötegevusse.

Täna on tööprotsessi peamine fookus suunatud mõtestatud tegevusele, mis on inimese jaoks kõige suurem aja- ja energiakuluga ning nõuab kriitilist mõtlemist, loovust ja otsustusvõimet.

Tehisintellekti arenguga saab tööprotsessi kõige olulisemaks osaks probleemi mõtestamine ning probleemi ja lahenduse püstitamine – kokkuvõtlikult öeldes tehisintellektile sisendi andmine. Nii saab inimese suurimaks väljakutseks olema arusaam sellest, mis probleemi ja millises kontekstis ta lahendama hakkab. Praeguseni kõige mahukam etapp tööst ehk mõtestatud tegevus saab tehisintellekti ülesandeks. 

Mis seos on tehisintellektil ja vaimsel võimekusel?

Kuigi tehisintellekt aitab teatud tööülesandeid automatiseerida, on spetsialisti vaimne võimekus töö tegemisel äärmiselt tähtis. Inimesel peab tehisintellektile sisendi andmiseks olema võime probleeme ja nende konteksti mõista ja sõnastada. Veelgi olulisem on oskus analüüsida tehisintellekti genereeritud tulemusi ja hinnata nende vastavust meie ootustele ning sobivust tööprotsessi kaasamiseks. 

Laiahaardelise konteksti mõistmine, sügavam analüüs, loogiline mõtlemine, asjakohaste sisendite andmine ja tulemuste kontrollimine on kõik seotud vaimse võimekusega. Töötaja vaimne võimekus peab käima töö keerukusega kooskõlas, vastasel juhul jäädakse hätta.

Seega on vaimne võimekus oluline komponent tööprotsessis, mida tehisintellekt asendada ei suuda. 

Tehisintellekt toob väljakutseid ja võimalusi

Tehisintellekti ajastu on alles alguses! Täna on AI pidevas õppimis- ja arenguprotsessis ning sellest tulenevad tööprotsesside muutused, millega kaasnevad nii väljakutsed kui ka võimalused, on paratamatus. 

Muutuste valguses on oluline mõista, kuidas tehisintellekt saab toetada ja täiendada meie oskusi ning kuidas saame selle potentsiaali oma töös maksimaalselt ära kasutada. Tänu tehisintellektile on võimalik automatiseerida teatud tööülesandeid, mis omakorda annab meile võimaluse suunata oma vaimne potentsiaal keerukamate ülesannete lahendamisele, mis nõuavad sügavamat analüüsi ja loovat mõtlemist. 

Tehisintellekti potentsiaali mõtestamine konkreetse positsiooni raames, olgu see juht või spetsialist, avab uusi võimalusi ja suurendab meie tõhusust. Olles teadlikud tehisintellekti potentsiaalist ja selle mõjust tööprotsessidele, saame oskuslikumalt eesmärgistada, kujundada ja arendada oma karjääri ning selleks vastavaid tegevusi.

Elise Bergmann
Psühholoogilise testimise tootegrupijuht
Kaasautor: Renate Kapp, VAAS agentuur

Sarnased uudised

Kuidas kaardistada värvatavat rolli ehk ametikoha profiili kaardistamine
11 okt 2024

Kuidas kaardistada värvatavat rolli ehk ametikoha profiili kaardistamine

Kuidas kirjeldada inimest, keda me otsime? Millist töötajat me otsime? Kuidas kaardistada töötajale vajaikke omadusi? Need küsimused on pannud tõenäoliselt pead murdma nii mõnegi värbaja, värbava juhi või personalijuhi. Efektiivne värbamine algab täidetava ametikoha põhjalikust kaardistamisest ehk rolliga seotud ootuste süsteemsest kogumisest ja mõtestamisest. Rolli kaardistamine võimaldab mõista, millised oskused, võimed ja isiksuseomadused on vajalikud, […]

Blogi Testid
Muudatuste juhtimine – kas ainult juhtkonna asi? 
06 sep 2024

Muudatuste juhtimine – kas ainult juhtkonna asi? 

Muudatuste juhtimine on tänapäeva kiiresti muutuvas ärikeskkonnas kriitiline osa organisatsioonide edukuses. Sageli nähakse seda kui juhtkonna ülesannet, kuid parimad praktikad on siiski näidanud, et edukamalt juurduvad muudatused siis, kui vastutus ning kaasatus hõlmab kõiki organisatsiooni liikmeid. See, kas muudatuste juhtimine on ainult juhtkonna asi või on see laiemaks vastutuseks kogu organisatsioonis, sõltub nii sisemisest kultuurist […]

Blogi
Arendustegevuste mõju tagasisidestamise oskustele 
22 aug 2024

Arendustegevuste mõju tagasisidestamise oskustele 

Pärast organisatsiooniuuringu läbiviimist on paljudel organisatsioonidel kombeks ettevõtte arendustegevused, mille abil tulemustega edasi liikuda. Selliste arendustegevuste alla võivad kuuluda erinevad koolitused, töötoad ja coachinguprogrammid. Nende kõigi kaudu on võimalik  olulist mõju avaldada tagasisidestamise oskusele, mis on viimasel ajal kerkinud paljudes organisatsioonides esile kui arengukoht. Efektiivne tagasiside andmine ja vastuvõtmine on organisatsioonides eduka suhtluse ja meeskonnatöö […]

Blogi Uuringud
Milline näeb välja ideaalne tagasisidestamise kultuur? 
15 aug 2024

Milline näeb välja ideaalne tagasisidestamise kultuur? 

Ideaalilähedase tagasisidekultuuri loomine organisatsioonis on üks teguritest, mis aitab oluliselt kaasa nii töötajate kui ka organisatsiooni arengule. Selline kultuur soodustab avatud suhtlust, pidevat õppimist ja paremat sooritust. Oma uuringutest ja nendega seotud jätkutegevustest oleme leidnud peamised punktid, mis aitavad üles ehitada tugeva ja efektiivse tagasisidekultuuri.  Vaimse turvatunde loomine tööl  Psühholoogiline turvalisus on hädavajalik, et töötajad […]

Blogi Uuringud
Mis on ühist muusikas, ökosüsteemides ja organisatsioonides?
29 juu 2024

Mis on ühist muusikas, ökosüsteemides ja organisatsioonides?

Hiina vanasõna „Kui töö on sinu hobi, siis sa ei pea ühtegi päeva oma elust tööl käima” kehtib Eesti mereinstituudi merebioloogi Jonne Kotta puhul sada protsenti. Jonne Kotta juhtimisel viiakse läbi põnevaid teadusuuringuid maakera erinevates nurkades: Antarktikas, Arktikas, Austraalias, Aasias, Ameerikas ja Euroopas. Uuringute eesmärk on suurendada meie teadmisi ja arusaamist mere ökosüsteemide toimimisest ning otsida uuenduslikke lahendusi, mis kasvataksid mereressursside kasutamisest saadavat […]

Blogi
Juhtide kasvamisest inimestena – kuidas mõista iseennast ja teisi?
29 juu 2024

Juhtide kasvamisest inimestena – kuidas mõista iseennast ja teisi?

Esa Saarinen on filosoof, kirjamees, coach, haritlane ja Aalto Ülikooli emeriitprofessor. 24-aastaselt doktorikraadi saanud Esa hakati tema värvikate ja energiliste sõnavõttude järgi kutsuma „punkdoktoriks”. Saarinen on tuntud oma kriitilise ja põhjaliku lähenemise poolest. Ta on süvenenud nii klassikaliste filosoofide kui ka kaasaegsete mõtlejate töödesse, pakkudes neile sageli uusi ja ootamatuid tõlgendusi. Saarinen on eriti huvitatud sellest, kuidas meie keeleline ja kultuuriline taust mõjutab meie maailmavaadet ja moraalset arusaamist. […]

Blogi
Mis on ühist muusikas, ökosüsteemides ja organisatsioonides?
29 juu 2024

Mis on ühist muusikas, ökosüsteemides ja organisatsioonides?

Kerri Kotta on tunnustatud Eesti muusikateadlane, helilooja ja pedagoog. Kotta on oma teaduslikus töös keskendunud muusikalise vormi ja helikõrgusstruktuuri keerukatele suhetele. Ta on avaldanud arvukalt teadusartikleid ning on teinud põhjalikku uurimistööd Eesti heliloojatest. Lisaks teadustööle on Kotta ka aktiivne helilooja ja pühendunud pedagoog. Jonne ja Kerri Kotta räägivad Tripodi juubelikonverentsil ’’Kõik on üks’’ ühises ettekandes […]

Blogi
Kuidas mõista majanduse ja maailma üha keerukamaid seoseid?
29 juu 2024

Kuidas mõista majanduse ja maailma üha keerukamaid seoseid?

Septembris on meid ees ootamas järjekordne Tripodi konverents – valisime teemaks „Kõik on üks“. Oleme oma teekonnal jõudnud oskustest ja teadmistest juhtimise arendamise terviklahendusteni ning soovime kogutut jagada. Programm on koostatud nii, et iga ettekanne tooks lisaks sõnumile Sinuni midagi erakordset – soovime pakkuda Sulle päeva, mille väärtus jääb kestma ka homme, ülehomme – kaua! […]

Blogi
Küsi meilt