Kuidas lihvida intervjueerimisoskusi? Tripodi intervjuukaardid

Värbamisintervjuul püüame lühikese ajaga kandidaadi kohta võimalikult palju infot saada. Küsimus on, millele keskenduda. Meid huvitavad kandidaatide tugevused, aga ka võimalikud riskid. Tripodi intervjuukaardid on mõeldud eeskätt isiksuslike riskide hindamiseks.

Teise inimese isiksuseomaduste tundmaõppimiseks kulub üsna palju aega, ent värbamisprotsessis kohtume kandidaatidega vaid mõned korrad. Seetõttu on isiksuse hindamisel kasu isiksusetestist, mis annab lühikese ajaga rohkelt väärtuslikku infot. Soovitame testitulemusi valideerida tööintervjuu abil. Isiksuseomadusi võib hinnata ka ainult intervjuuga, see aga on tunduvalt ajamahukam ja võib olla ka ebatäpsem.

Mõned levinumad kompetentsid, mis tööandjaid huvitavad ning mida saab testi ja intervjuu abil hinnata, on: pingetaluvus, algatusvõime, enesekehtestamise suutlikkus, sisemine organiseeritus ja loovus/kohanemisvõime. Küsimus on, kas kandidaat vastab ausalt ja kas tema vastused lähevad kokku tegelikkusega.nnIntervjuukaardid aitavad valideerida testis näha olevaid tulemusi ehk veenduda vastuste sisu ja vastamise viisi põhjal, kas ja kui adekvaatselt on kandidaat ennast testis kirjeldanud. Materjalidest leiab täiendavalt vihjeid mitteverbaalsetele märkide kohta, mis aitavad veenduda, kas inimene on vastates siiras või mitte.

Tripodi intervjuukaardid

Intervjuukaartide materjal on kokku pandud teaduskirjanduse ja Tripodi konsultantide pikaajalise praktilise kogemuse põhjal. Kaartide raamistikuna on kasutatud viiefaktorilist isiksusemudelit (ingl k The Big Five)[1]. Lisaks küsimustele sisaldab materjal viiteid igale iseloomujoonele (kõrgele ja madalale skoorile) omasele kehakeelele, sõnakasutusele ja kõneviisile, väärtushinnangutele ja füüsilise keskkonnale.

Kaarte võib kasutada koos Tripodi isiksuseküsimustikega (IK-JUHT, NEO-TRI/2) või eraldiseisva materjalina. Komplekt koosneb küsimuste kaartidest, markerist ja selgitavast materjalivihikust. Intervjuud planeerides saad kaartidel märkida ära küsimused, mida soovid intervjuul kasutada. Pärast intervjuud saab need ära kustutada ja uue intervjuu puhul uued valikud teha.nnMaterjal aitab lihvida intervjueerimisoskusi, viidates nüanssidele, millele küsimusi koostades ja vastust tõlgendades võiks tähelepanu pöörata. Juttu tuleb erinevatest küsimusetüüpidest ja küsimuste konstrueerimise põhimõtetest, materjal sisaldab rohkelt näidisküsimusi, samuti vihjeid mitteverbaalse suhtluse kohta. Mitteverbaalse suhtlemise märkamise harjutamiseks tasub neid märke jälgida ka väljaspool intervjueerimist, kuna intervjuu käigus on niigi palju tegureid, mida tähele panna ning mitteverbaalse info tajumine ja mõtestamine võib olla takistatud.

Isiksus ja hindamine

Isiksuseomadused on suhteliselt püsivad käitumuslikud ja hoiakulised mustrid. Isiksus avaldub käitumises, keskkonna kujundamises, sõnavaras ja suhtlemisviisis, mõnikord ka riietumisstiilis jne. Mõningaid isiksusejooni on lihtsam vahetult suhtlemisel märgata: näiteks kõrget ekstravertsust või kõrget sotsiaalsust, mingil määral ka emotsionaalset stabiilsust. Teised aga on varjatumad – näiteks avatus ja meelekindlus.

Valdavalt täidavad inimesed kandideerimisolukorras teste ausalt[2], ent mõnikord võivad vastused olla kergelt kallutatud – põhjuseks võib olla soov anda „õigeid“ ehk sobivaid vastuseid või ka kandidaadi ebapiisav eneseanalüüsioskus[3]. Seetõttu on oluline valideerida testitulemusi kandidaadi käitumise ja sõnavara jälgimise kaudu, samuti intervjuuküsimuste abiga – seejuures on abiks käesolevad kaardid.nnRusikareegel on: kui testitulemus ja kandidaadi käitumine/kehakeel/sõnad/näited ei lähe omavahel kokku, siis usalda pigem oma vaatlusandmeid ning kasuta täiendavaid meetodeid (lisaintervjuu, teise hindaja kaasamine, täiendav ülesanne) riskide hindamiseks.

Näiteks: kui kõrge emotsionaalse stabiilsuse skooriga kandidaat kõneleb oma kogemustest väriseva häälega, punastades, eksleva pilguga, siis need märgid viitavad pigem madalamale emotsionaalsele stabiilsusele. Või kui kõrge sotsiaalsuse skooriga kandidaat on suhtlemisel järsk, ebaviisakas, mittearvestav, siis see viitab pigem madalale sotsiaalsusele. Sel juhul tuleks näiteid juurde küsida.

Kuidas saab Tripodi intervjuukaarte kasutada?

Intervjuukaardid on mõeldud värbajatele ja personalitöötajatele. Kaarte saab kasutada kas koos Tripodi testidega või eraldiseisvana.

1. Kui Sul on juba Tripodi testilitsents ja soovid kaarte kasutada, siis tule osalema litsentsi pikendamise seminarile (sõltumata sellest, mis ajani litsents kehtib – see läheb arvesse ka litsentsi pikendamisel).
2. Kui soovid omandada Tripodi testide litsentsi ja kasutada intervjuukaarte, siis tule Tripodi testikoolitusele, selle käigus tutvustame ka intervjuukaarte. Järgmine testikasutaja koolitus toimub: 24.11.2021. Täpsem info: tripod@tripod.ee
3. Kui soovid kasutada Tripodi intervjuukaarte ilma testideta, tule intervjuukaartide 1-päevasele koolitusele, kus tutvustame intervjuukaarte, treenime lisaküsimuste koostamise ja vastuste kategoriseerimise/tõlgendamise oskust.

[1] Costa, Paul & McCrae, Robert. (2012). The Five-Factor Model, Five-Factor Theory, and Interpersonal Psychology. Handbook of Interpersonal Psychology: Theory, Research, Assessment, and Therapeutic Interventions. 91-104.

[2] Holden, R. R., & Book, A.S. (2011). Faking does distort self-report personality assessment. In M. Ziegler, C. MacCann, and R. D. Roberts (Eds.) New perspectives on faking in personality assessment (pp. 71–84). New York: Oxford University Press.

[3] Griffith, R. L., & Converse, P. D. (2011). The rules of evidence and the prevalence of applicant faking. In M. Ziegler, C. MacCann, and R. D. Roberts (Eds.) New perspectives on faking in personality assessment (pp. 34–52). New York: Oxford University Press.

Liisa Raudsepp, Tripodi coach ja koolitaja, intervjuukaartide autor