02.08.2023

Iga värbamisprotsessi tulemus võiks olla pikaajaline ja kvaliteetne töösuhe, kus nii tööandja kui ka töötaja soovid ja ootused on täidetud. Selle saavutamisele aitab kaasa põhjalik ja läbimõeldud värbamis- ja hindamisprotsess. Personalispetsialistide ja -juhtide töö tõhustamiseks viib Tripod läbi erinevaid psühholoogilisi teste ning annab neile teaduspõhised tõlgendused. Nii on tõenäosus sobiva töötaja leidmiseks ja tema organisatsioonis püsima jäämiseks oluliselt suurem kui ainuüksi intervjuu põhjal valitud kandidaadi puhul. 

Mis on vaimse võimekuse testid?

Vaimse võimekuse testid on mõeldud tööle kandideerija kognitiivsete võimete väljaselgitamiseks. Testid mõõdavad vaimset võimekust läbi abstraktsete ülesannete, mis ei pruugi sarnaneda tööülesannetega, mida inimene tulevasel ametikohal lahendama hakkab. Seega ei mõõdeta testiga kandidaadi pädevust lahendada konkreetseid tööga seotud ülesandeid, vaid üldisemalt tema kiirust ja taiplikkust info töötlemisel – see peegeldab ka tema õppimisvõimet, mis omakorda on kõige tugevamini seotud töösoorituse edukusega vaimset pingutust nõudval tööl.nnSelliste testide koostamine eeldab põhjalikke teadmisi psühhomeetriast ja psühholoogilistest teooriatest. Testide koostamine algab ülesannete loomisest, pärast mida tehakse pilootuuring ning seejärel test normeeritakse. Ühe testi väljatöötamise perioodiks on 1–3 aastat. See on nõudlik, pikaajaline ja kulukas protsess, mistõttu kvaliteetseid teste internetist tasuta reeglina ei leidu.

Kellele on vaimse võimekuse testid mõeldud?

Vaimse võimekuse testid on mõeldud abistavaks töövahendiks värbajale, kelle ülesanne on selgitada välja parim võimalik kandidaat. Kõikide ametikohtade puhul aga ei ole vaimse võimekuse testimine vajalik. Kui töö tegemine eeldab eeskätt praktilisi kutseoskusi (näiteks automehaanik, juuksur) või väga head suhtlemisoskust (klienditeenindus), ei pruugi vaimse võimekuse testi kasutada. Vaimne võimekus mõjutab sooritust intellektuaalselt nõudlikumate ja analüütiliste tööde puhul või rollides, mis nõuavad pidevat õppimist, suure hulga info töötlemist ja analüüsimist, keerukate otsuste tegemist jne. Seetõttu soovitatakse vaimset võimekust testide enamiku spetsialistide ja juhtide rollide puhul. Reeglina piisab vaimse võimekuse testimiseks üldvõimekuse testist. Erandiks on IT-valdkond, eriti programmeerimine, kus oskuste omandamise kõige olulisemaks eelduseks on ruumiline mõtlemine. Seega võib IT-valdkonna kandidaatide hindamisel kasutada ainult ruumilise võimekuse testi. 

Kui täpselt on võimalik testida kandidaadi vaimset võimekust?

Rohkem kui saja aasta jooksul tehtud uuringud on näidanud, et kõikidest hindamisvahenditest kõige enam suudab inimese töösooritust “ennustada” vaimse võimekuse test. Mida keerukam ja nõudlikum töö vaimses mõttes on, seda kindlamini võib väita, et kõrgema võimekusega inimene saab selle tööga paremini hakkama. Lisaks võib testi tulemuste põhjal oletada, kui palju vajab inimene aega, et töösse sisse elada ja uusi oskusi omandada ehk kui kaua võib ta vajada kolleegide tuge ja suunamist. Tripodi vaimse võimekuse testid jagunevad kahte kategooriasse: 

  • spetsialistidele mõeldud vaimse võimekuse test – kirjeldab sõnalist, numbrilist, ruumilist ja üldvõimekust;
  • juhtidele mõeldud vaimse võimekuse test – mõõdab arvulist-loogilist mõtlemist. 

Vaimse võimekuse hindamiseks ei ole testile head alternatiivi – intervjuu ega praktiline ülesanne seda nii täpselt mõõta ei võimalda. Võimekustesti kasutamine aitab vähendada värbamisvigu. nnReeglina soovitame kasutada vaimse võimekuse ja isiksuse testi koos. See võimaldab hinnata, kuidas inimene oma võimeid realiseerib – milline on tema pingetaluvus ja suhtlemisvalmidus, kuidas sobib talle meeskonnas töötamine, milline on tema sisemine motiveeritus ja kohanemisvõime. See, kas suurema kaaluga on isiksuse või võimekuse testi tulemused, oleneb sellest, mida konkreetse ametikoha täitjalt oodatakse. 

Kas vaimse võimekuse testide kaasamine muudab värbamisprotsessi oluliselt pikemaks?

Tavaliselt kasutatakse vaimse võimekuse teste lõppkandidaatide hindamiseks. Testi tegemiseks on aega 40-45 minutit ning kui testi viib läbi Tripod, toimub see veebi teel, avatud kaamera ees. Värbaja ja organisatsiooni jaoks on see oluliselt suurem ajaline ja rahaline kokkuhoid võrreldes sellega, et võtta inimene tööle ja saada katseaja jooksul aru, et ta siiski ei sobi antud ametikohale. Testi võib läbi viia assistent, kuid tulemusi peab tõlgendama inimene, kes on läbinud testikoolituse ja omandanud testikasutaja litsentsi. 

Millest testide tellimisel alustada?

nKui soovite kaasata värbamisprotsessi vaimse võimekuse testid, siis siin on spikker, millest tuleks alustada: 

  • koosta põhjalik kandidaadiprofiil ehk tee selgeks, millised saavad olema tema peamised tööülesanded ja millised kompetentsid on selleks olulised; 
  • seejärel saad valida sobivad hindamisvahendid, mille abiga vajalikke kompetentse, oskusi või psühholoogilisi eeldusi hinnata. 

Läbimõeldud, professionaalne ja mitmetasandiline testimine aitab langetada õigeid otsuseid ning võtta tööle inimesi, kellel on olemas tööks vajalikud eeldused, töötahe ja arengupotentsiaal.

Sarnased uudised

Efektiivse tulemuste rakendamise võti 
24 juu 2024

Efektiivse tulemuste rakendamise võti 

Töötajate heaolu mõõtmine uuringu abil on küll üheks oluliseks sammuks, et oma organisatsiooni arendada, kuid päeva lõpuks on uuring diagnostiline tööriist. Selle abil on võimalik mõista, kus on organisatsiooni tugevused, milles peituvad arenguvajadused ning millises suunas sooviksid töötajad näha edasisi arenguid. Palju olulisemaks punktiks on saadud tulemustega edasi liikumine ning nende rakendamine organisatsiooni strateegiasse. Oma […]

Blogi
Kuidas mõtestada Tripodi konverentsi teemat  ’’Kõik on üks’’?
23 juu 2024

Kuidas mõtestada Tripodi konverentsi teemat  ’’Kõik on üks’’?

Septembris on meid ees ootamas järjekordne Tripodi konverents – valisime teemaks „Kõik on üks“. Oleme oma teekonnal jõudnud oskustest ja teadmistest juhtimise arendamise terviklahendusteni ning soovime kogutut jagada. Aga miks selline teema? Mida tähendab ’’kõik on üks’’? Sellest räägib Tripodi tegevjuht ja partner Maria Veltmann videos. *** Mul on väga hea meel teha siin sissejuhatus […]

Blogi
Heaolu kui riskijuhtimise tööriist
17 juu 2024

Heaolu kui riskijuhtimise tööriist

Pidevalt muutuvad ärilise ja sotsiaalse maastiku tõttu peavad organisatsioonid pidevalt kohanema, et püsida hästi toimivatena ja jätkusuutlikutena. Võtmeteguriks, et nendel keerulistel aegadel toime tulla on tihtipeale riskijuhtimine. Tavapäraselt keskendub riskijuhtimine finants- ja strateegiliste riskidele, kuid üha enam organisatsioone mõistab, et töötajate heaolu mängib olulist rolli organisatsiooni riskide haldamises. Mis on tööalane heaolu? Heaolu mõistetakse sageli […]

Blogi
Kas Sinu organisatsioonis viimati läbi viidud uuring nõudis palju aega ja ressursse? Vii läbi tööalase heaolu uuring, mis on sujuv ja kiire!
20 juu 2024

Kas Sinu organisatsioonis viimati läbi viidud uuring nõudis palju aega ja ressursse? Vii läbi tööalase heaolu uuring, mis on sujuv ja kiire!

Tripodi uuringute meeskond viis kevadel taas läbi töörahulolu uuringu G4Si töötajate seas. Oleme Indrek Sarjasele, G4S personalidirektorile, väga tänulikud tema positiivse tagasiside eest. Juhul, kui ka Sina planeerid enda organisatsiooni töötajate heaolu hinnata, siis võta ühendust Tripodi uuringute meeskonnaga ja aitame kaasa mõelda.

Blogi
Kas juht peab olema töötaja coach? 
10 juu 2024

Kas juht peab olema töötaja coach? 

Tööelu ja tööga seotud kohustused nõuavad tänapäeval üha enam töötajalt võimet oma töö sisu mõtestada, iseseisvalt otsuseid vastu võtta, leida lahendusi tekkinud probleemidele. Ka juhi roll on sellega seoses muutunud- liikunud kontrollimisest ja juhendamisest  töötaja iseseisvuse ja professionaalse arengu toetamise suunas. Juhi hädavajalike kompetentside hulka kuulub üha enam coachiv juhtimisstiil, mis ei ole siiski päris […]

Blogi
Koostööuuring organisatsioonis – põhjalik lähenemine sagedasele arenguvajadusele 
28 mai 2024

Koostööuuring organisatsioonis – põhjalik lähenemine sagedasele arenguvajadusele 

Juba hulk aastaid tuleb organisatsioonide puhul tüüpilisena esile vajadus  parandada koostööd üksuste vahel. Läinud aastal meie toel organisatsiooniuuringu läbi viinud ettevõtetest ligikaudu 85% luges oma peamiseks arenguvajaduseks just üksustevahelist koostööd.  Sel puhul tekib juhtidel tihti küsimus, kuidas seda valdkonda põhjalikumalt kaardistada, et olukorda kogutud info põhjal hiljem parandada. Siin ongi abi koostööuuringust.  Koostöö põhjalik kaardistamine  […]

Blogi
Tripodi uuenduslik tööalase heaolu metoodika 
16 apr 2024

Tripodi uuenduslik tööalase heaolu metoodika 

Nüüdisaegne ärikeskkond on pidevas muutumises, kus tehnoloogia areng, ühiskondlikud suundumused ja majandustingimused kujundavad organisatsioonide tulemuslikkust ning töötajate pühendumust. Tänapäeva organisatsioonide ja töötajate muutuvatele vajadustele vastamiseks on vaja uuenduslikku ja paindlikku lähenemist organisatsiooniuuringutele.  Üle 13 aasta organisatsiooniuuringuid läbi viies on Tripod kogunud rikkaliku teadmiste ja kogemuste pagasi, mis on säilitanud ajas oma väärtuse. Nüüd, olles kuulanud […]

Blogi
Töötasu – lihtsalt number või midagi enamat?
09 apr 2024

Töötasu – lihtsalt number või midagi enamat?

Töötasu on mõjutanud läinud aastal töötajate üldist heaolu ning organisatsioonist lahkumise kaalumist rohkem kui varem. Eelmisel aastal viisime läbi 34 organisatsioonide arendamise projekti, mis hindasid organisatsioonide head toimimist.  Eranditult igas projektis käsitlesime ka töötasu temaatikat, mis eristus tihtipeale peamise arenguvajadusena. Seetõttu tahtsime heita tagasivaatava pilgu teemadele, mis mõjutasid eelmisel aastal töötajate rahulolu oma töötasuga kõige […]

Blogi
Küsi meilt